Piirkonnapolitseiniku
roll korrakaitsesüsteemis omandab kogukonnapõhise elukorralduse arenguga üha
suuremat tähtsust ning on muutunud oluliseks rollikandjaks kogukondade ja
politsei vaheliste heade suhete ehitamisel. Sellest, kes on
piirkonnapolitseinik, milliseid ülesandeid ta täidab ja milliseid juhtumeid
lahendab, räägib Viljandi linna ja Tarvastu valla piirkonnapolitseinik Meelis
Lill.
Mida
piirkonnapolitseinik tegelikult teeb?
Lühike vastus on:
kõike. Olen selles ametis juba 2006. aastast. Kolme aasta taguse reformiga meie
vastutusala veidi konkretiseeriti, enne seda oli ülesannete hulk päris suur.
Patrullisime, tegime liiklusjärelevalvet, korraldasime ennetusüritusi ja nii
edasi. Reformiga võeti veidi vähemaks menetlus- ja uurimiskoormust ning
sellisel määral ei käi piirkonnapolitseinikud enam ka patrullimas. Fookuses on
töö kogukonnaga. Piirkonnapolitseinik ongi kohaliku jaoskonna ja asumi elanike
vaheline lüli, kes edastab mõlemas suunas sõnumeid ja infot. Politsei kodulehel
www.politsei.ee on kontaktide alajaotus ning ainsad avalikud kontaktid seal
ongi piirkonnapolitseinike omad. Meil on küll olemas ka ametlikud
vastuvõtuajad, aga neid üldiselt ei jälgita ja piirkonnapolitseinik on
inimestele alati kättesaadav, sest talle saab otse helistada.
Kui palju on praegu
Viljandi politseijaoskonnas piirkonnapolitseinikke?
Viis. Minu hallata on
Viljandi linn ja Tarvastu vald. Põhja-Viljandimaa ehk Suure-Jaani, Kõo ja
Kolga-Jaani vald ning Võhma linn on ühe ametniku käes. Lõuna-Viljandimaa ehk
Kõpu, Abja, Karksi ning Halliste valla ja Mõisaküla linna katab ära teine.
Viljandi vallas on kolmas ja Viljandi linnas on peale minu veel üks ametnik.
Milline näeb välja
piirkonnapolitseiniku tavaline tööpäev?
Hommikul vaatame üle
ööpäeva sündmused: meile laekuvad juhtumite andmed ning nende iseloomu järgi
planeerime vajalikud tegevused. Vajadusel kontakteerume sotsiaaltöötajaga,
näiteks siis, kui on lähisuhtevägivalla küsimus või kui on vaja lastekaitsetöötaja
sekkumist. Kohalike omavalitsustega on meil väga tihedad suhted ja meil on
nendega palju ühiseid kliente.
Vaatame üle
riskiisikud, kriminaalhooldusalused kodanikud ja teised, kes vajavad
tähelepanu. Teeme perekülastusi, käime kohapeal inimestega rääkimas ja
probleeme lahendamas. Muidugi tuleb reageerida inimeste pöördumistele ja
lahendada muid, väga erinevaid muresid, olgu nendeks siis noortekampade
kogunemine, mahajäetud ja kodutute hõivatud hooned ning avaliku korra rikkumine
või muu säärane.
Teie töö on paljuski
sotsiaaltöötaja omaga sarnane.
Vägagi. Satume sageli
peresuhete klaarijaiks, tuleb tegelda lähisuhtevägivalla probleemidega, aidata
kaassõltlasi ehk ohvreid, kes oma ahistaja juurde tagasi pöörduvad ja nii
edasi. Kahjuks toimib praegune süsteem üsnagi vildakalt, sest tähelepanu
pööratakse vaid ohvrile ehk tagajärjele, ent vägivallatseja ehk põhjusega ei
tegele keegi, teda saab esialgu vaid 12 tunniks kinni pidada. Üldine suund on
aga muutumas, mõeldakse ka selle poole peale.
Suur probleem on ka
alkoholisõltuvus. Viljandi haigla juures tegutseb alkoholitarvitamise häire
kabinet, kuid sunnikorras ei saa sinna kedagi saata. Kaks noort inimest olen
suutnud siiski päästa ning saanud nad nii kaugele, et nad on sellesse kabinetti
pöördunud.
Mida tähendab teile
kolme uue piirkonnapolitseiniku lisandumine maakonda?
Ennekõike saame
tööaega efektiivsemalt jaotada ning käsil olevatele ülesannetele märksa
keskendunumalt läheneda. Praegu on mul näiteks ees palju lähisuhtevägivallaga
seotud juhtumeid, ääretult suur hulk aega kulubki üksnes nendega tegelemisele.
Uute kolleegide saabumine toob vabamat ressurssi ennetustööga tegelemiseks ja
ajamahukate ülesannete täitmiseks. Maakond on väga suur ja vahemaad pikad.
Selleks, et efektiivselt tegutseda, tuleb tööaega äärmiselt täpselt planeerida.
Praegu on see ajuti väga raske.
Vähetähtis pole ka
see, et raskemate ülesannete täitmisele saab nüüd vajadusel kahekesi minna.
Ütlen seda seetõttu, et mu praktikas on olnud juhtum, kus rutiinne kontrollkäik
vaimselt ebastabiilse kliendi juurde muutus eluohtlikuks ja lõppes sellega, et
käiku läksid terariistad ja tulirelvad ning nii mina kui mu kolleeg sattusime
haiglasse, samuti klient. Teadsime teda kui ebastabiilset, ent üldiselt
rahumeelset inimest. Sellised juhtumid ei ole harvad ka praegu – neid on palju,
enamik neist ei jõua uudistesse ja selle nimel me töötamegi, et olukorrad
tasakaalustada enne, kui midagi traagilist juhtub.
Julgen öelda, et uute
piirkonnapolitseinike lisandumine teeb elu maakonnas turvalisemaks.
No comments:
Post a Comment