Kes on piirkonnapolitseinik ja mis tööd ta teeb

 

Piirkonnapolitseiniku roll korrakaitsesüsteemis omandab kogukonnapõhise elukorralduse arenguga üha suuremat tähtsust ning on muutunud oluliseks rollikandjaks kogukondade ja politsei vaheliste heade suhete ehitamisel. Sellest, kes on piirkonnapolitseinik, milliseid ülesandeid ta täidab ja milliseid juhtumeid lahendab, räägib Viljandi linna ja Tarvastu valla piirkonnapolitseinik Meelis Lill.

Viljandi linna ja Tarvastu valla piirkonnapolitseinik Meelis Lill teeb seda tööd juba 11 aastat. Paljuski sotsiaaltöötaja rolliga sarnanev, sisaldab piirkonnapolitseiniku amet ka omajagu ohtusid. Meelis Lill rõõmustab uute ametivendade lisandumise üle ning usub, et Viljandimaal muutub elu seeläbi turvalisemaks. | FOTO: Marek Tiits / Sakala

Mida piirkonnapolitseinik tegelikult teeb?

Lühike vastus on: kõike. Olen selles ametis juba 2006. aastast. Kolme aasta taguse reformiga meie vastutusala veidi konkretiseeriti, enne seda oli ülesannete hulk päris suur. Patrullisime, tegime liiklusjärelevalvet, korraldasime ennetusüritusi ja nii edasi. Reformiga võeti veidi vähemaks menetlus- ja uurimiskoormust ning sellisel määral ei käi piirkonnapolitseinikud enam ka patrullimas. Fookuses on töö kogukonnaga. Piirkonnapolitseinik ongi kohaliku jaoskonna ja asumi elanike vaheline lüli, kes edastab mõlemas suunas sõnumeid ja infot. Politsei kodulehel www.politsei.ee on kontaktide alajaotus ning ainsad avalikud kontaktid seal ongi piirkonnapolitseinike omad. Meil on küll olemas ka ametlikud vastuvõtuajad, aga neid üldiselt ei jälgita ja piirkonnapolitseinik on inimestele alati kättesaadav, sest talle saab otse helistada.

 

Kui palju on praegu Viljandi politseijaoskonnas piirkonnapolitseinikke?

Viis. Minu hallata on Viljandi linn ja Tarvastu vald. Põhja-Viljandimaa ehk Suure-Jaani, Kõo ja Kolga-Jaani vald ning Võhma linn on ühe ametniku käes. Lõuna-Viljandimaa ehk Kõpu, Abja, Karksi ning Halliste valla ja Mõisaküla linna katab ära teine. Viljandi vallas on kolmas ja Viljandi linnas on peale minu veel üks ametnik.

 

Milline näeb välja piirkonnapolitseiniku tavaline tööpäev?

Hommikul vaatame üle ööpäeva sündmused: meile laekuvad juhtumite andmed ning nende iseloomu järgi planeerime vajalikud tegevused. Vajadusel kontakteerume sotsiaaltöötajaga, näiteks siis, kui on lähisuhtevägivalla küsimus või kui on vaja lastekaitsetöötaja sekkumist. Kohalike omavalitsustega on meil väga tihedad suhted ja meil on nendega palju ühiseid kliente.

Vaatame üle riskiisikud, kriminaalhooldusalused kodanikud ja teised, kes vajavad tähelepanu. Teeme perekülastusi, käime kohapeal inimestega rääkimas ja probleeme lahendamas. Muidugi tuleb reageerida inimeste pöördumistele ja lahendada muid, väga erinevaid muresid, olgu nendeks siis noortekampade kogunemine, mahajäetud ja kodutute hõivatud hooned ning avaliku korra rikkumine või muu säärane.

 

Teie töö on paljuski sotsiaaltöötaja omaga sarnane.

Vägagi. Satume sageli peresuhete klaarijaiks, tuleb tegelda lähisuhtevägivalla probleemidega, aidata kaassõltlasi ehk ohvreid, kes oma ahistaja juurde tagasi pöörduvad ja nii edasi. Kahjuks toimib praegune süsteem üsnagi vildakalt, sest tähelepanu pööratakse vaid ohvrile ehk tagajärjele, ent vägivallatseja ehk põhjusega ei tegele keegi, teda saab esialgu vaid 12 tunniks kinni pidada. Üldine suund on aga muutumas, mõeldakse ka selle poole peale.

Suur probleem on ka alkoholisõltuvus. Viljandi haigla juures tegutseb alkoholitarvitamise häire kabinet, kuid sunnikorras ei saa sinna kedagi saata. Kaks noort inimest olen suutnud siiski päästa ning saanud nad nii kaugele, et nad on sellesse kabinetti pöördunud.

 

Mida tähendab teile kolme uue piirkonnapolitseiniku lisandumine maakonda?

Ennekõike saame tööaega efektiivsemalt jaotada ning käsil olevatele ülesannetele märksa keskendunumalt läheneda. Praegu on mul näiteks ees palju lähisuhtevägivallaga seotud juhtumeid, ääretult suur hulk aega kulubki üksnes nendega tegelemisele. Uute kolleegide saabumine toob vabamat ressurssi ennetustööga tegelemiseks ja ajamahukate ülesannete täitmiseks. Maakond on väga suur ja vahemaad pikad. Selleks, et efektiivselt tegutseda, tuleb tööaega äärmiselt täpselt planeerida. Praegu on see ajuti väga raske.

Vähetähtis pole ka see, et raskemate ülesannete täitmisele saab nüüd vajadusel kahekesi minna. Ütlen seda seetõttu, et mu praktikas on olnud juhtum, kus rutiinne kontrollkäik vaimselt ebastabiilse kliendi juurde muutus eluohtlikuks ja lõppes sellega, et käiku läksid terariistad ja tulirelvad ning nii mina kui mu kolleeg sattusime haiglasse, samuti klient. Teadsime teda kui ebastabiilset, ent üldiselt rahumeelset inimest. Sellised juhtumid ei ole harvad ka praegu – neid on palju, enamik neist ei jõua uudistesse ja selle nimel me töötamegi, et olukorrad tasakaalustada enne, kui midagi traagilist juhtub.

Julgen öelda, et uute piirkonnapolitseinike lisandumine teeb elu maakonnas turvalisemaks.