Friday, April 21, 2017

Naerusuine rahvapolitseinik Alar Sadam


Alar Sadam (karikatuur: Kristi Markov)
Kui autojuht märkab politseid, tõuseb jalg gaasipedaalilt ning telefon rändab kõrva juurest kiirelt allapoole. Kes see ikka tahab trahvi maksta. Teinekord võib aga rikkumisele järgneda see, et kohtute ühe lõbusa ja heatahtliku politseinikuga.

Niisugune politseinik on Viljandi patrullitalituse juht Alar Sadam (30). Temast on raske isegi tõsise näoga pilti leida. Sakala fotograafidele on ta jäänud muheda näoga vahele näiteks sellal, kui paneb kõiki puhuma või mõõdab rehvimustri sügavust. Ka pole ta pidanud paljuks tulla toimetusse, et
aidata alkomeetriga teha katset, milles katsealused pugivad alkoholi sisaldavaid maiustusi. Või siis lihtsalt rääkima asjadest nii, nagu need on.

Mullu alustati Viljandis Alar Sadama eestvedamisel koos maanteeametiga katseprojekti, mille käigus pakuti roolis mobiiliga tabatud juhtidele valikut: kas kergendada kukrut kuni 80 euro võrra või minna kohalikku autokooli tunniajasele koolitusele. Sellest aastast on Põltsamaal elava ja Viljandis töötava Sadama algatus jõudnud ka teistesse Eesti linnadesse.

Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Sirli Tallo, kes käib koos Alar Sadamaga koolituse kasuks otsustanud juhtidega rääkimas, tunnistas, et see on olnud algusest peale Sadama südameasi. Kuigi maanteeamet on koolitusemeetodit varemgi rakendanud, oli Sadama idee kasutada seda mobiilihoolikute puhul.

Tallo, kes on 17 aasta jooksul teinud koostööd paljude politseinikega, peab Sadamat eriliseks. «Minu arvates on ta politseis tõeline pärl. Oma ala spetsialist, kes on väga hea suhtleja ja suurepärane koostööparnter,» lausus ta ning lisas, et mainitud koolitusi pole alati lihtne organiseerida, aga Alar on paistnud silma vastutulelikkuse ja heade lahenduste pakkumisega.

Sirli Tallo nimetas Alar Sadamat rahvapolitseinikuks, sest tolle vaba olek võib muuta arusaama korravalvurist kui sõrmega seadust taga ajavast jäigast ametnikust ja seda ka mobiiliga patustanud juhtide seas. Viis, kuidas ta klassiruumi jõudnud rikkujatega suhtleb, on omamehelik: ta naerab kaasa ja toob näiteid elust enesest.

Sadam oskab lisaks rääkimisele ja organiseerimisele teha ka kõike muud, mida politseinikult oodatakse: näiteks lasta, kihutada autoga vigurrajal ja näidata vormi takistusrajal. Just nendel aladel tuli ta koos paarimehega kahel järjestikusel aastal, kui töötas veel Jõgeval, kutsemeisterlikkuse võistlustel Eesti parimaks politseinikuks.
Sadam tuli välijuhi ametikohalt Viljandisse patrullitalituse juhiks 2014. aasta sügisel Künter Pedoski kutsel, olles kõigest 28-aastane. Temaga Jõgeval koos töötanud patrullpolitseinik Taivo Rosi ütles, et Alar pole mees, kes laseks rutiinil ligi tikkuda, ja just see oli ka põhjus, miks ta Viljandi kasuks otsustas.

Karjääriredelil tõusmist ei pea Rosi Sadama puhul omaette eesmärgiks. Pigem on talle tähtis see, et töö pakuks sissetuleku kõrval parajal määral proovikive.

Esimest suuremat sorti proovikivi ei tulnudki kaua oodata: Alar Sadam sattus kohe Viljandi-aja alguses kogu Eestit raputanud koolitulistamisele, mis kirjutati ajalukku 27. oktoobril 2014. Kui sama päeva hommikul oli ta Viiratsis puhumisreidil, siis mõni tund hiljem juhtis ta vägesid Paalalinna kooli juures. Seda võibki pidada tema siinse karjääri tuleristseteks.

Sadamaga ka väljaspool tööd suhtlev Rosi teab, et teda võib seniajani tihti näha ka Viljandimaa teedel ja tänavatel tegutsemas: küll erarõivastes tundide viisi probleemset ristmikku filmimas, küll elektriautos kiirust mõõtmas. «Ta ei häbene tööle kätt külge panna. Võrreldes teiste samasuguste ametikohtade meestega on ta tõenäoliselt üks suuremaid välitöö mehi.»

Alar Sadama elukaaslane Kirly Kadastik, kes on samuti politseinik, aga praegu pisipojaga kodus, ütles, et Alar polegi tüüpiline kabinetitöötaja, sest armastab tegutseda. Kadastik nentis, et isegi kui ta mees juhtub kodus pisut pikemat aega ühe koha peal istuma, asub ta endale kiiresti järgmist tegevust otsima. Tegevuseks võib olla näiteks nokitsemine maja juures, kus ta tahab võimalikult palju oma kätega ära teha, või siis jooksma minek. Jooksma võtab ta kaasa ka oma äsja kõndima õppinud lapse, kes saab siis nautida kiiret sõitu vankris.

Kirly Kadastik mainis oma mehe kohta veel, et ta on väga rahulik ja tasakaalukas inimene, kelle üks nõrku kohti on ehk aja planeerimine, sest ta ei ütle kunagi ära kellelegi, kes temalt abi palub. «Ta tahab, et igal pool oleks kõik hästi ja kõigil hea olla. Äraütlemises on ta suhteliselt viimane mees.»

Nii otsibki Alar Sadam aina kuldset keskteed, et olla hea pereisa, politseinik, spordimees ja lihtsalt hea inimene.

Ketlin Beljaev

Ajaleht Sakala reporter

No comments:

Post a Comment