Tuesday, December 10, 2013

Piirivalvuri elukutse pakub väljakutseid ja stabiilsust

Kaks noort meest töötavad Narva maanteepiiripunktis ja teenivad uhkusega Eesti riiki. Nende jaoks on piirivalvuri amet kutse, mis pakub väljakutseid, vaheldusrikast tööd ja põnevust.
 
Staabitöö piiriametnik German Amelkin asus Narva maanteepiiripunkti tööle selle aasta augustis ning oma 23 eluaastaga on ta kõige noorem Narvas töötav piiriametnik. Aleksandr Kazmin (27) on politsei- ja piirivalveametis töötanud alates aastast 2011.
 
Suhteliselt lühikesele karjäärile vaatamata on mõlemal mehel olnud piirivalves võimalik töötada mitmel erineval ametikohal – nii piirivalvuri, korrapidaja kui vahetusevanemana. Praegu on Aleksandr Narva maanteepiiripunktis inimene, kes paneb paika graafikud ning planeerib tööaja. ­­„See on minu jaoks uus asi, aga mul on väga hea juhendaja ning see teeb õppimise lihtsamaks,“ selgitab Aleksandr. Tema sõnul on head mentorid hea piirivalvuri eelduseks. „Koolist võtame kaasa hulga teadmisi, ent tõeliseks professionaaliks saab ikkagi töö käigus,“ ütleb ta.  
 
Ülesanded, milles näiteks vahetusevanem orienteeruma peab, nõuavad nii ekspertteadmisi, head taipu kui inimestega suhtlemise oskust. Näiteks juhib ta vahetuses olevate piirivalvurite tööd, koostab väärteomaterjale ja tegeleb viisadega. „Iga ametikoht on omamoodi huvitav ja igav ei hakka, sest iga päev on erinev,“ räägib German.
 
Tema sõnade kohaselt  ei olegi tal nii öelda tavalist tööpäeva.  „Üldjoontes sarnaseid olukordi on loomulikult, ent iga kord on uued inimesed, uued küsimused ja uus suhtumine, seetõttu on lõppkokkuvõttes erinev ka iga vahetus,“ selgitab German.
 
Mõlemad mehed on seisukohal, et piirivalvuri elukutse on põnevaim viis stabiilseks riigiteenistuseks Samas oluline ka võimalus karjääriredelil edasi liikuda. Kiidavad mehed ka piirivalvurite paindlikku graafikut. „Kuna oleme nädal aega järjest tööl ja siis on vaba nädal, ei pea ilmtingimata Narvas elama, et siin töötada. Narvas piirivalvuritele tasuta ühiselamu ja ka lähemal elades ei pea peale pikka tööpäeva koju sõitma,“ räägib Aleksandr. 
 
Ühel meelel on mehed ka selles osas, et piirivalves on suurepärane kollektiiv, mida nad teistes asutusest töötades näinud pole. „Kollektiiv ja õhkkond lihtsalt peab hea olema, sest teenistuses peame samade inimestega pikka aega koos olema ja elama. Ideaalne kollektiiv on nagu pere, kus ette tulevaid pingeid rahulikult arutatakse ning üksteist raskel hetkel toetatakse,“ ütleb German.
 
„Mulle meeldib politsei- ja piirivalveametis töötada ka seetõttu, et organisatsioon ei ole täna päris militaarne, vaid paramilitaarne,“ räägib ta. Kui piirivalveamet oli kunagi kaitseväe osa, oli töökorraldus hoopis teine, hierarhia jäigem ning tööd iseloomustas käskude täitmine. Nüüd pärast politsei ja piirivalve kokku liitmist, on stiil muutunud. Loomulikult on hierarhia alles, aga inimestelt eeldatakse rohkem oma peaga mõtlemist, arvamuse avaldamist ja iseseisvust tööülesannete täitmisel. „Ma ei ainult pea selg sirgelt seisma, vaid saan ise planeerida ja teha otsuseid,“ jätkab German.




Aleksandr Kazmin töötab planeerijana ja tegeleb graafikute ja tööaja planeerimisega.


Võltsitud dokumente ja varastatud autosid


Piirivalvuritel on palju jooksvaid tööülesandeid ning ootamatusi ja rutiinivaba põnevust tuleb ette tihti. Üheks huvitavamaks ülesandeks nimetab Aleksandr võltsitud dokumentide ja varastatud või  muudetud kerenumbriga sõidukite avastamist. „Näiteks on juhtumeid, kus inimesed ostavad turult auto ja tulevad piirile, kus meie autoekspert avastab, et selle auto kerenumber on muudetud. Siis tegelevad asjaga edasi juba kolleegid kriminaalpolitsei poolel ning halvimal juhul võib inimene isegi vastostatud autost ilma jääda,“ hoiatab ta.

Kõige huvitavamatest tööülesannetest rääkides nimetab German kohe teise astme kontrolli. Teise astme küsitlus tähendab seda, et piiriületaja on võetud läbivaatuseks kõrvale vastavalt ette antud profiilile ja riskianalüüsile. „Viime läbi põhjalikuma küsitluse ja püüame selgitada piiriületaja reisi põhjuseid. Siis tuleb inimesele otsa vaadata ning leida kiirelt sobiv taktika,  et meid huvitavaid vastused kiiresti ja efektiivselt kätte saada.“ Germani sõnul nõuab see töö head inimeste tundmist ning palju praktikat. 

Aleksandri arvates on kõige keerulisemad tööülesanded seotud varjupaigamenetlusega. Ülesandega kaasnevast vastutust kõneleb ka see, et asüülitaotlejatega võivad tegeleda ainult piiripunkti juht ja vanempiiriametnik. Tavaliselt on asüülitaotlejate puhul väga vähe informatsiooni ja selgust, ent hiljemalt 48 tunni jooksul tuleb piiril vastu võtta otsus, kas varjupaigataotleja võetakse menetlusse või mitte. „Sisuliselt otsustame inimese elu edasise käigu üle,“ ütleb Aleksander.

Narva maanteepiiripunki läbis oktoobrikuus üle 300 000 inimese ja üle 40 000 mootorsõiduki ning see tähendab peaaegu pidevat pinget ja suurt töökoormust. Novembri esimesel nädalavahetusel oli jalakäijate piirijärjekord kõige kiirematel aegadel umbes kolm tundi. Kõige raskem osa tööst ongi Germani sõnul töötempo. „Vahest on selliseid päevi, mil pole võimalik isegi pause teha või silmi puhata ja hetkeks mujale vaadata.“
 


Nii Germanl kui Aleksandr loodavad, et järgmisest aastast hakkavad pihta juba ammu  plaanis olnud ja oodatud rekonstrueerimistööd Narva ja Ivangorodi piiripunktis. Sellega suureneks piirpunkti läbilaskevõime umbes poole võrra ning paraneks ka töötingimused. 


German Amelkin näitab, et pahatahtlike piiriületajate jaoks on piiripunktis eraldi koht täitsa olemas. Õnneks on selliseid isikuid Narva MNT piiripunktis vähe.


Piirivalvuri töö ei tähenda keset metsa istumist ja templi tagumist


„Me elame globaliseeruvas maailmas, mistõttu on ka piirivalvuri töö ülemaailmne. Me valvame Euroopa liidu välispiiri ja oleme uks Euroopasse,“ tunneb German uhkust. Piirivalvur kontrollib riigipiiri ületavate inimeste ja sõidukite dokumente ning seda, kas siia tulijatel on selleks ka seaduslik õigus. Samuti seisavad piirivalvurid hea avaliku korra eest.
 
Kui kodumaisest tööst vaheldust vaja, on piirivalvuritel võimalik kandideerida välismissioonidele – näiteks on Soomes, Kreekas ja Bulgaarias. Samuti külastavad erinevate riikide piirivalvurid Eestit, et kogemusi vahetada ja siinse hea praktikaga tutvuda. „Tänapäevane piirivalvuri töö ei ole rahulik keset metsa istumine ja passitempli tagumine. Silmaring peab lai olema ning inimene tahtma näha suuremat pilti. Samuti nõuab töö kohusetunnet ja abivalmidust. Üksi ei jõuaks seda tööd kuidagi teha ega saagi,“ märgib German.
 
German nimetab hea piirivalvuri omadusi: „Parim piirivalvur on aus, kohusetundlik, hea suhtleja, esinduslik ja empaatiavõimeline. Inimesi peab nägema abivajaja mitte karistatava rollis. Ka keeleoskus on igatipidi oluline, vene ja inglise keele valdamine on kindlasti vajalik, sest meie piiripunktis võib kohata väga erinevate rahvuste esindajaid. Kindlasti tulevad kasuks ka teadmised erinevate rahvuste kultuurist ja eripäradest,“ lisab Aleksandr näiteks.

Piirivalvur on turvalise elukeskkonna tagaja

Mõlemad piirivalvurid lõpetasid Sisekaitseakadeemia nelja-aastase piirivalvuriõppe. Õpingutega nad jäid rahule ja Aleksandri sõnul on politsei-ja piirivalvekolledžis väga pädevad õppejõud.
Piirivalvetöö on talle alati huvi pakkunud, eelkõige sellepärast, et ta on elanud piiriäärses maakonnas. Suurem huvi ameti vastu tekkis Germanil üheteistkümnendas klassis. Ta käis messidel ja otsis töö kohta infot erinevatest allikatest. „Olin ambitsioonikas ja valisin endale Sisekaitseakadeemia neljaaastase õppe, sest selle tulemusena sain kohe ohvitseriks. Tol aastal oli väga tugev konkurents, umbes 3-4 inimest ühe koha peale. Loodan, et tulevikus on piirivalve elukutsest huvitatuid sama palju, sest kõva konkurents sisseastumisel tähendab ka häid ja motiveeritud kolleege tulevikus.“  

„Rikkaks selle tööga täna küll ei saa, kuid ära elab kenasti ning usun, et realiseerub ka arutlusel olnud palgatõus. Suure rahalise sissetuleku asemel saab tööst palju häid kogemusi ja emotsioone, mis on tegelikult tähtsamad kui rahaline pool“ tõdeb German.  Mõlemad noored mehed kinnitavad, et amet eeldab kutsumust ja kui see olemas, on PPAs tore töötada. Samuti on enda huvi korral head võimalused karjääri teha ja ametisiseselt liikuda.  „Piirvalvuri töö sobib neile, kes soovivad anda oma panuse meie riigi toimimisse ja elukeskkonna turvalisusse,“ võtavad mehed oma missiooni mõne sõnaga kokku.
 
Päivi Tirkkonen

Politsei- ja Piirivalveameti
kommunikatsioonibüroo vanempressiesindaja

No comments:

Post a Comment