Thursday, June 13, 2013

PIIRIVALVUR - mis töö see on?

Piirivalvurid tegutsevad maal, merel ja õhus!
Piirivalvurid täidavad piiriturvalisusega seotud ülesandeid, milleks on piirikontroll, patrull- ja vaatlustegevus välispiiril ning kuritegevuse tõkestamine ja menetlemine (uurimine). Lisaks on piirivalvuri kohustuseks inimelude päästmine ning tollikontrolli ja korrakaitseliste ülesannete täitmine. Peamisteks töökohtadeks on piiripunktid ja kordonid.

• Eesti kuulub Euroopa Liidu Schengeni viisaruumi mille liikmesriikide omavahelistel piiridel (sisepiiridel) piirivalvamist ei toimu. Schengeni viisaruumis turvalisuse tagamiseks toimub selle välispiiril piirivalvamine kõikides liikmesriikides ühtsete põhimõtete kohaselt.
• Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiir sh jõe- ja järvepiir, mis ei ole sisepiir.
• Piirivalvuri tegevus Schengeni välispiiril on rahvusvaheline ning toimub põhimõttel „One for all“/“Üks kõigi eest!“ Itaalia piirivalvur tagab oma riigi piiril ka Eesti turvalisust ja vastupidi.
• Piirivalvuri põhiülesandeks välispiiril on piirikontrolli teostamine ning patrull- ja vaatlustegevus piiripunktide vahelisel alal.
• Piirivalvurid korraldavad õhu- ja merepäästeoperatsioone inimelude päästmiseks, teostavad merereostuse avastamist ja likvideerimist.
• Piirivalvurite töö eelduseks väga hea füüsiline vorm ja usaldusväärsus.
• Piirivalvuri ameti saab omandada kas ühe või nelja aastaga vastavalt sellele, kas soovitakse kutse- või rakenduslikku kõrgharidust.

 

TÖÖ ISELOOM

Piirivalvur teostab piirikontrolli piiripunktides (Narva, Koidula, Luhamaa, Tallinna Lennujaam jne…) (vt rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide loetelu)  või patrull- ja vaatlustegevust piiripunktide vahelisel alal.

Tegevus rasketes tingimustes nõuab kõrget professionaalsust, head füüsilist vormi ning vaimset vastupidavust. Töö eeldab samuti keeleoskust ning teenindusvalmidust.

Ette tuleb väga erinevate situatsioonide lahendamist, näiteks võltsdokumentide avastamine, ebaseaduslikult riigipiiri ületanud ja illegaalselt Eesti Vabariigis viibivate isikute kinnipidamine, võitlus narko-, relva- ja inimkaubandusega ning salakaubaveo tõkestamine.

Piirivalvuri tähtsaks missiooniks on inimelude päästmine merel ja piiriveekogudel ning puhta merekeskkonna hoidmine.

Piirivalvuri ülesandeks kordonis on patrull ja vaatlustegevus ning piirivahejuhtumitele reageerimine. Riigipiir on valvatud ka piiripunktide vahelisel alal – piirivalvurid valvavad, et piiril ei toimuks midagi ebaseaduslikku. Maapiiril patrullitakse jalgsi või sõidukil, merepiiril kasutatakse piirivalve ujuv- ja lennuvahendeid. Merealadel on põhiline valvemeetod ööpäevaringne tehniline ja visuaalne vaatlus mereseirekeskustes. Piirivalvuri ülesandeks on merereostuse avastamine ja likvideerimine ning otsingu- ja päästetööd merel- ja piiriveekogudel.

Piirivalvuri ülesandeks piiripunktis on piirikontrolli teostamine. Piirivalvurid kontrollivad piiripunktides piiri ületavaid inimesi ja transpordivahendeid ning dokumente. Piiriületajad on kohustatud piirivalvurile ette näitama oma reisidokumendid (pass, ID-kaart, viisa vm) ja vajadusel vastama küsimustele. Kui kõik on korras saavad nad piirivalvurilt loa riiki siseneda või riigist väljuda. Et vältida ebaseaduslikku Schengeni viisaruumi sisenemist ja avastada võimalikke rikkumisi nõuab piirivalvuri töö pidevat valvsust ja põhjalikkust.

Piirivalvuri töö on huvitav ja palju suhtlemist nõudev. Tuleb ette rutiinseid ootamise ja valvamise perioode, ent alati peab olema valmis reageerima ootamatule või ohtlikule olukorrale (sh kokkupuude kriminaalse elemendi või terrorismiga).

Ebaseaduslike piiriületuste ja muude rikkumiste tõkestamisel võib vaja minna ka füüsilise jõu ja relva  kasutamist, seetõttu peab piirivalvur olema treenitud, tasakaalukas ja otsustuskindel.
Piirivalvuri tööd reguleerivad:
• Schengeni piirieeskirjad
• EL Schengeni kataloog välispiiride valvest ning tagasipöördumisest….
• Riigipiiri seadus
• Piirirežiimi eeskiri
• Politsei- ja Piirivalveseadus

 

TÖÖKESKKOND 

Piirivalvurid töötavad nii siseruumides (kordonid, piiripunktid) kui vabas õhus (patrullteenistus piiripunktide vahelisel alal, piiripunktid).

Eesti välispiiriks on ka territoriaalmere piir, siis töötavad piirivalvurid ka sadamates rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides ning merel välispiiri valvavatel piirivalvelaevadel ja piirivalvekaatritel mida kasutatakse ka inimelude päästmiseks ning merereostuse likvideerimisel.

Töö on vahetustega, vahetuse pikkus varieerub 8-tunnisest kuni nädalase valvesolekuni. Töötada tuleb päeval ja öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.

Põhipuhkus on 35 päeva.

Juhtivat, administreerivat ja korraldavat tööd tegevad piirivalvurid töötavad tööpäevadel kella 8 - 17.
Piirivalve kasutuses on moodne tehnika. Dokumentide kontrollimisel kasutatakse lisaks vaatlusele spetsiaalset kontrollitehnikat, piiriseirel radareid jm vaatlustehnikat, varustuses on mitmesugused sidevahendid. Piirivalvurid töötavad vajadusel ka teenistuskoertega, keda kasutatakse patrullis ja transpordisõlmedes näiteks lõhkeainete või narkootikumide avastamisel.

Piirivalvur kannab teenistuses olles alati vormirõivastust ning vajadusel on tal õigus kasutada relva või lahingutehnikat.

 

TEADMISED, OSKUSED, ISIKUOMADUSED

Nõudmised piirivalvurile lähtuvalt tema ametiülesannetest on kõrged. Piirivalvuri elukutse omandajatele on kasuks avatud, reibas ning sihikindel olek. Tegevus keerulistes ja rasketes tingimustes nõuab sallivust, kannatlikkust ja sihikindlust. Elukutse standardis toimunud muudatused eelavad varasemast rohkem teenindusvalmidust. Valides isikuid piirivalvuri ametisse pööratakse varasemast rohkem tähelepanu keeleoskusele ja suhtlemisoskusele. Erinevate andmebaaside kasutamine eriti piirikontrollis eeldab arvutialaseid põhiteadmisi.

Teenistusse võetakse 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodanikke, kes valdavad eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses ning vastavad politseiametniku kutsesobivuse nõuetele.
Teenistusse võtmiseks peab isik olema füüsiliselt ettevalmistuselt võimeline täitma talle pandud kohustusi. Seda kontrollitakse regulaarselt füüsiliste katsetega. Samuti peab sobima terviseseisundi poolest. Tuleb läbida terviseuuringud ja esitada arsti poolt kinnitatud tervisetõend.

 

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Piirivalvuriks õpitakse Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledžis piirivalve õppesuunal politseiteenistuse erialal.

Piirivalvuri kutseõppeaeg on 1 aasta ja õppekava maht 40 õppenädalat. Õppepraktika toimub piiripunktides ja kordonites. Õppekava täitnud piirivalvurid on pädevad täitma piirivalve struktuuriüksuses piirivalvuri ja vanempiirivalvuri ametikoha teenistusülesandeid.

Kutseõppekava on integreeritud politseiteenistuse rakenduskõrghariduse õppekavaga, mis tähendab seda, et kutsekeskhariduse õpinguid on võimalik üle kanda rakenduskõrghariduse õppesse. Piirivalvealast rakenduskõrgharidust päevaõppe vormis on võimalik omandada Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledžis.

Politsei- ja piirivalvekolledž võtab 2013/2014 õppeaastal vastu piirivalve eriala kutseõppesse 50 kadetti.

Rohkem infot õppimise kohta leiad www.sisekaitse.ee

 

TÖÖVÕIMALUSED

Piirivalvurid töötavad Politsei- ja Piirivalveameti piirivalvevaldkonnas ja prefektuuride piirivalvebüroodes. Kõige enam vajatakse piirivalvureid idapiirile (Ida ja Lõuna prefektuur), kuna see on Euroopa Liidu Schengeni viisaruumi välispiir. Samuti oodatakse meremehi teenistusse piirivalvelaevadele. Nõudlus piirivalvurite järele on püsiv ning teavet vabade ametikohtade kohta leiad meie blogi tööpakkumiste hulgast.


No comments:

Post a Comment